Vale oleks arvata, et veetops guassile või akvarellile peaks olema kruusi suurune klassikaline topsike. Pigem ikka väike ämber. Siis on vett rohkem ja vesi värvub vähe värvidest ja on kauem kasutatav. Ja pintsel saab päris kindlasti puhtaks, kui seda vees loputada. Nii teevad ka suured kunstnikud. Kindlasti aga vahetage vett niitihti kui võimalik. Kui veepuudus just ei ähvarda, siis vahetage pigem vett rohkem kui vaja. Lapsel ja teil eneselgi peaks jääma puhta vee tunne.
Akvarellides tuletage talle ikka aegajalt meele, et võta vett ka. Või et võta värvi ka. Kui muidu ei aita, siis tehke paar korda talle ette ka.
Seda viimast aga tehke kas paberi servale või teisele paberile. Se peab olema lapse oma pilt. Ja teie ei pea teadma, mida tema plaanitseb, kuhu pilt välja jõuab. See ei ole teie ühispilt see ei ole teie pilt. Kui saaks, siis pole see isegi niivõrd teie lapse pilt. Vaid see on tema pilt.
Võimalusel kutsuge last kaugelt oma pilti vaatam. Üllatute, et pilt mis tundus et on lapse huvi kaotamas, ärkab jälle elule. Laps leiab kugelt tulles ise pildi juurde tee tagasi.
Kui pilt päris valmis saab, siis kutsuge ta koos alla kirjtama. Võite siis tema käega pildile alla kirutada. Vahel üllatab ta teid sellega, et püüab ise alla kirjutada vedades lihtsaid jooni pildi alla nurka. Tunnustage teda.
Tunnustage alati, kui ta pausi teeb ja teile otsa vaatab. Öelge talle, et tubli, nii ilus. Või isegi plaksutage. Kui aga näete, et tal on iseenesegagi põnev, siis olge ootel, ärge vahele segage.
No comments:
Post a Comment