"Aa tee piti maali"(Aaron teeb pilti maali).
See tähendab, et Aaron maalib. Umbes nädal aega on olnud meil selge sõna RING. Siis ühel päeval tegime koos nägu - inimese nägu. Täna siis eelnes sellele väiksele pildile issi väike visand pintsliga. Ma ütlesin talle esimest korda tema 2 aasta 3 kuu ja 17 päevase vanuse juures:
"Oota, issi maalib sind, ole paigal!"
See kestis vaid ehk 10 sekundit, kui ta vaatas mu suunas ja siis ma seletasin talle:
"Ma maalin Aaroni nägu". Tegin veel teise ka samasse, kuna nägin, et tal huvi jätkub.
Issi Aapo pilt Aaronist
Ta vaatas seda huviga. Seejärel tuli puhta paberi juurde ja teatas:
"Issi näu(nägu). Ring, ring, sim, sim(silm), kõv, kõv(kõrv), nina." Selle kõige juures ütles ta ring, kui samal ajal käis pintsliga mööda ringi. Silma rääkimise juures ta maandus oma lilla värvilise pintsliga üllatavalt õige koha peal. Kuid asja tegi segaseks ehk see, et liikudes ühe silma juurest teise juurde ta ei tõstnud pintslit paberilt. Kust ta teakski? Kõige rohkem tegi mulle rõõmu kõrvade mainimine ja ükshaaval ja täiesti õige koha peale.
Siis suunasin teda võtma tumedat värvi silmade jaoks. Selleks sai lilla, mis liikus Aaroni käes mööda nägu silmade koha peal, nina koha peal. Siis julgustasin teda võtma pruuni juuste jaoks. Aaron võttiski pruuni ja tegi juuksed. Üritas isegi pealae peal paremal pool teha väikseid vertikaalseid jooni, mis mind eriti üllatas.
Aaroni maal issist
Mõtteid
Sooviks muidugi, et see tegemine, et see piltide tegemine tema seest ära ei kaoks. Et see ei ole ainult mingi minu sundus ja minu rõõm isana, kunstnikuna. Olen püüdnud mitte sundida, küll aga suunata. Tuleb meelde mu ema Laine Puki õpetamised ka kodus. Oli mu ema ju ligi kolmkümmend aastat Tartu Lastekunstikoli õpetaja. Kuigi oli tegemist märgatavalt hilisema vanusega, ütles ta alati:
"Aapo, kas sa ei tahaks seda maalida?"
Kui ma siis näitasin vaikust või ükskõiksust ülesse, tuli ta mõne aja pärast teema juude tagasi:
"Vaata, kui hea seda oleks ikka joonistada!"
Kuni ma lõpuks tegingi.
Täna aga hommikul emaga Skypedes küsisin talt:
"Mis sa ema arvad, mis võiks lla selle bloggi pealkiri. Mu varinat,mis mind on juba mõnda aega kummitanud, on - Kui laps tahab maalida".
Selle peale ema muidugi hakkas mind manitsema:
"Las laps maalib, ära püüa asju ära nimetada."
Mu selatamised pere ajaloost, lapse psüholoogia uurimisest, teistele peredele inspiratsiooni materjali oomisest, ei kandnud vilja. Ütlesin, et Aaron kutsub ja lõpetasin kõne. Tean, et mu 76 aastane ema vajab aega.
"Miks internet, miks kõigile jne!", kõlab mul veel kõrvus.
Samas ma austan oma ema väga, inimesena kunstnikuna. Ja püüanikka ka siinkohal kõrva taha panna ta nõuandeid.
No comments:
Post a Comment