Kassi joonistamine

Pärast hommikusööki Miki toas (teleka tuba, kus mängib 44 kanal Miki-Hiirega) läksime ette tuppa. Korraga, kui Aaron möödus oma molbertist, lõi ta käed laiali ja ütles:
"Pabe(paber)?" ning näitas tühja molberti suunas. Alles siis märkasin, et olin unustanud panna molbertile puhta uue paberi. Olime seda teinud abikaasaga iga päev viimase poole aasta jooksul. Ütlesin talle:
"Kohe toon uue paberi."
See näitab ja tõestab seda, et lapsele harjuvad sisse toimunud tegevused.
Pärast seda küsisin, nagu viimasel ajal olen teinud:
"Kas maalime põrandal või molberti peal?"
Aaron näitas põranda peale. Seal oligi meil maas veel eilsest päevast riie, mis hoiab põranda määrdumast. Olime istet võtnud maas ja puhta vee toonud, kui küsisin Aaronilt:
"Mida me täna jonistame?"
Mäletan, et eile tegin ettepaneku maalida nägu. Mõtlesin, et ehk saame tänagi näoga jätkata.
"Kiss!", teatas Aaron.
See tähendas kassi joonistamist.
Otsustasin ohjad oma kätte võtta:
"Ma maalin sulle kiisu ja pärast teed sina kiisu valge paberi peale!" Vaatajal ja lugejal palun siis olla mu suhtes armuline, õigemini joonistuse suhtes. Vabanduseks ütlen, et pilt pidi olema kiire ja arusaadavas keeles.

"Kass", tempera. Autor Aapo Pukk vanus 47 aastat

See kestis alla minuti, sest poiss oli põnevil, millal ta saab alustada. Rääkisin iga detaili lisamise juures, mida ma parasjagu teen. Ring, ring. See on pea, siia tulevad kõrvad, siia silamd. See on nina, need on põsed, see on nina, need on vurrud. See on üks jalg, seeon teine käpp, need on tagumised jalad. Siis ütles Aaron:
"Saba."
Siis küsisin:
"Kuhu saba tuleb?"
"Siia", vastas ta ja näitas kassi kõrvale.
Sinna saba tuligi.
Nüüd oli Aaroni kord.

"Kass", tempera. Autor Aaron Norman Pukk. Vanus 2 aastat, 3 kuud ja 18 päeva

Ta hakkas suure hooga lihtsalt maalima, nagu ta seda ise nimetab. See vasakul üleval suur kaar on see esimen tõmme. Siis ütlesin talle, et teeme ringi, et see on kassi pea. Siis at peatus hetkeks ning seejärel tuli see pildi paremal pool olev ring. Sellest sai siis kassi pea. Siis läks Aaron ringi sisse ja hakkas seal tegutsema:

"sim, sim, suu, nena, nena." Ta tegi seda kõike nii, et ei tõstnud pintslit paberilt. Nii nagu eiele näo joonistamisega. Püüdsin talle seda öelda, et tõsta pintsel paberilt. Kuid nähes kui hoos ta on, teadsin, et ta ei saa minust aru. Püüdsin seejärel asju organiseerida järgnevaga:

"Kus kõrvad on?", küsisin.

Vatsuseks tulid kaks tugevat suurt täppi paberi paremas osas üleval servas. See oli muidugi selguse hetk minu jaoks. Teadsin, sellest poisist tuleb kunstnik, vähemalt minu, kui isa südames. Lõoks küsisin veel, et kuhu saba tuleb. Vatuseks tuli ta pintsliga paberi paremasse serva ja tegi sinna saba.